Positiivne programm

30.05.2018

 

Kuna olen leheveergudel viimasel ajal vigisedes sõna võtnud, siis järsku turgatas pähe, et kas mul on ka positiivseid emotsioone? No, et mitte pidevalt vinguda vaid vaadata enese ümber ja märgata ka positiivset ja pidada plaane helgeks tulevikuks. Lasin mõttel natuke ringi kolada ja selgus, et ümbritsevas on ikka üsna palju head.

  1. Ilus ilm

See kevad tuli teisiti. Nagu ta igal aastal teeb. Aga selle erinevusega, et peale mitut sombust kevadet-suve on see kevad tõesti suvine ja mõte lõunasse puhkama minekust tundub jabur. Kui suvi jätkab selle aasta kevade stiili ning üllatab meeldivalt, siis tuleb aga särk seljast koorida ja lasta päikesel oma tööd teha. Ühtlasi peaks ka kodumaine turism saama kenakese tõuke siinmail puhkajate meeldiva panuse tõttu.

  1. Rahva hääl

On ääretult meeldiv tõdeda, et eesti rahvas on leidnud üles oma hääle. Viimaste laulu- ja tantsupidude rahvarohkus ületab ootusi. Äärmiselt meeliülendav on neil pidudel näha lõputuna kulgevat rongkäiku, enamusel osalistest rahvarõivad üll. Samuti on sisemist rahu pakkuv jälgida, kuidas inimesed enda (ja veekogude) õiguste kaitseks omaalgatuslikult kokku tulevad ja hääle puhtaks köhides laulu üles võtavad! Kui see ainult niimoodi jätkuks!

  1. Tudengid

Ka sel kevadel lõpetavad tuhanded tudengid kõrgkoolid ja suunduvad värskelt omandatud teadmistega maailma paremaks paigaks muutma ja majandust edendama. Mõni otsustab ennast veel täiendada ja jätkab õpinguid. Jääb ainult loota, et maailma hakatakse parandama ja majandust edendama Eestis.

  1. Streikijad

Möödunud talvel hoidsid Rakvere LK töötajad Eesti ühiskonda elevil oma nõuetega parema töötasu saamiseks streikimisega. Oma teadmiste pagasist võin väita, et ametiühingutele pole paremat reklaami tegijat viimastel aastatel olnud, kui Rakvere LK juhtkond ja HK Scan. Üsna mitme eriala töötajad said teada, et ka neil on võimalus kuuluda ametiühingusse ning oma õiguste eest seista. Paljud ka asutasid oma töökohas ametiühingu ning asusid tööandjatega läbirääkimistesse. Edu neile! Jääb loota, et ka tööandjad saavad aru, et ametiühingust on neile kasu!

 

  1. Lapsed!

Laste puudumine on viimase paarikümne aasta suurim probleem eesti ühiskonnas. Seda enam on tore leheveergudelt ja televisioonist teada saada, et vähemasti Tartus on lapsi niipalju, et nad on tekitanud linnavalitsusele suured probleemid: pole neid kuhugi kooli panna ja paistab, et nii jääb see veel mitmeks aastaks. Kuid ega linnavalitsus pole seisnud käed rüpes. Lahendusi otsitakse laste linnast eemale peletamiseks läbi suurte lastehoiu(aia) tasude. Aga see on ainult hea Tartu naabervaldadele, kuhu noored saavad kolida linnakärast eemale, bensiinivingu vabasse alasse ja lapsed looduslähedaselt üles kasvatada. Palja jalu murul käimine ja kevadeti ööbiku kuulamine on ju ometi palju elutervem, kui öö läbi kaugusest kostva signalisatsiooni undamist kuulata. Võib üsna julgelt väita, et noored, kolige maale!

  1. Jõukus

Esimene suur hurraa võis käia peast läbi siis, kui euro muutus kallimaks kui USA dollar ning eestlane adus, et meil on kõvem valuuta, kui USA-l. Nüüd võime ennast tunda Lätlaste juures nagu kala vees: ole siis kas ehitus-, toidu- või alkoholipoes. Bensiinijaamast rääkimata. Eks katsu samasugust emotsiooni näiteks Norra Kuningriigis saada! Kui samas tempos edasi läheb, siis ehk 4-5 aasta pärast…

  1. Tõhus korruptsioonitõrje

Tundub, et politsei on igal tasandil tööd hästi tegev, sest ei möödu vaat et nädalatki, kui ei paljastusk uut korruptsioonijuhtumit. Korruptsioon on teadupärast  arengu pidur, seega mida vähem korruptsiooni seda kiiremini me ühiskonnana areneme. Tänu avalikuks tulnud juhtumitele  tõuseb ühiskonna teadlikkus korruptsioonist ning käitumine korrumpeerunud ametnikega saab varsti selgeks isegi lapsele. Tundub, et vähemalt sõnades on see hakanud selgeks saama ka Tallinna linna palgal olevatele isikutele.

 

Kindlasti pole need seitse välja toodud seika ainsad positiivsed elamused, kuid need on ühiskonda puudutavatest peamised. Loodan, et positiivsed tunded ei vaibu ja neid saab ka edaspidi üles loetleda. Tegelikult võiks igaüks meist aeg-ajalt oma positiivsed emotsioonid üles lugeda ja kirja panna. Kindlasti saaks üsna kobeda nimekirja. Ja kui mingil põhjusel tuju nulli läheb, siis saab seda nimekirja silmitsedes aru, et tegelikult polegi asjalood nii hullud, kui esmapilgul tundub.