Postimees küsis: Leedu seisab silmitsi hüppeliselt suurenenud rändesurvega Valgevene piiril. Poliitiliseslt laetud kriisis on eestlased saatnud leedukatele appi ESTPOL-5 politseiüksuse. Postimees küsis poliitikutelt, kuidas saab Eesti veel Leedut aidata? Kas ja milliseid samme tuleks astuda ELi tasemel, et kriis üleliiduliseks ei paisuks?
Heiki Lill
Riikidega, mida juhivad meie mõistes diktaatorid, nagu Venemaa Föderatsioon ja Valgevene, tuleb suhelda äärmiselt kindlameelselt ning meile omaste väärtustele truuks jäädes. Andes järele survele, mida rakendatakse demokraatlike riikide vastu, ning tulles vastu survestajariigile (Valgevene, Venemaa), ütleme juba eos lahti oma väärtustest.
Kahjuks on viimased kümmekond aastat näidanud, et teiste rahvaste tragöödiat on sääraste riikide juhid varmad kasutama oma positsiooni parandamisel rahvusvahelisel tasandil. Seda on varem teinud Venemaa 2016. aasta algul, suunates Soome mitu tuhat pagulast. Kahjuks andis tol korral Soome Venemaa survele järele ning täitis esitatud nõudmised. Kuna ühel korral on see taktika läbi läinud, proovib tandem Valgevene-Venemaa mängu korrata, tuues massiliselt pagulasi kriisikolletest otse Leedu piirile.
Seega tuleb lähtuda põhimõttest «rahu, ainult rahu». Leedut tuleb igakülgselt aidata, politseiüksuse saatmine on hea algus. Samuti tuleb saata muud vajalikku varustust ning ka teadmisi-oskusi vastavate inimeste näol. Ei ole tõenäoline, et Venemaa ja Valgevene suudaksid kriisipiirkondadest Leedu piirile lennutada miljoneid pagulasi. Ka kohale lennutamine maksab midagi niigi majanduslikku keerisesse sattunud riigipeale. Provokatsioonile ei tohi alluda!