Kas Vabaerakonna vaim jõuab riigikokku?

Pühapäeva öösel vastu esmaspäeva selgus, et Riigikogus toimetavad järgmised neli aastat viis erakonda. Lähinädalatel selgub, kes moodustavad koalitsiooni ja selgub kes hakkab kuuluma opositsiooni. Samuti koostatakse koalitsioonileping.

Koalitsioon püüab ellu viia omapoolset nägemust, kuidas Eesti inimeste elu (loodetavasti) paremaks muuta. Kuid seesinasel lepingul on viga – see on koostatud selliselt, et rahuldaks kõiki lepinguosapooli (keda rohkem, keda vähem – on iseasi). Seega on suure tõenäosusega kõik „teravused“ maha lihvitud ja alles võib olla jäänud ümmargune kera, mis käib küll.

Samal ajal püüab opositsiooni jäänud (või valinud) erakonnad ellu viia enda nägemust Eesti elu paremuse poole viivatest muutustest. Kahjuks on ajalugu näidanud, et opositsioonierakonnad ei ole selles edukad. Väga vähesed opositsioonist tulnud seadused-ettepanekud-muudatused läbivad lugemised ja hääletused positiivselt ning muutuvad seadusteks-määrusteks. Seda põhjusel, et hoolimata kõigest heast nendes ettepanekute sees, tunnistaks sellisel juhul ju koalitsioon ka opositsiooni mõtlemisvõimeliseks pooleks Riigikogus ning laseks valijal arvata (ekslikult?), et riigi saatust saab määrata ka opositsioonist.

Muidugi püüab opositsioon omakorda igal võimalikul juhul maha hääletada koalitsioonist tulnud eelnõud. Kui muud põhjust ei ole, siis kasvõi kiusu pärast. Ehk õnnestub isegi valitsus kukutada.

Seega, koalitsioonilepingus ei ole täielikult ühegi erakonna programmi. Opositsiooni ettepanekud ei läbi hääletamisi. Kelle programm siis viiakse ellu järgmise nelja aasta jooksul?

Kas sisuliselt on tegemist Vabaerakonna eesmärkidega?

Veidral kombel jõudsin järeldusele, et viiakse ellu parlamendivälise erakonna, Eesti Vabaerakonna (EVA)  oma. Kindlasti mitte otse ja üks-ühele, aga mõningad punktid kindlasti. Lootust selleks annab ju tõsiasi, et juba enne valimisi hakati EVA programmist punkte üle võtma teiste erakondade valimisloosungitesse. Näiteks lasteaiakohatasude kaotamise eelnõu. Seda lubasid lõpuks pea kõik erakonnad. Samuti olen poliitringkondadest kuulnud, et eurotoetuste mõistes Eesti kaheks eri piirkonnaks jagamise mõte on hoolimata Riigikogus maha hääletamisele siiski kavas ellu viia. EVA programm  valimistel sisaldas lisaks kulukohtadele ka tulukohtasid. Ja seda oluliselt rohkem, kui teistel, siis on loogiline, et loodav koalitsioon vaatab need EVA programmi kulu-tulukohad üle ning rakendab need ellu.

Osalesin üle aasta tagasi vestlusõhtul kus oli peateema inimeste mõjutamine ehk – kuidas oma mõtteid ellu viia. Selgus, et ei oma suuremat tähtsust, kes täpselt kraavi valmis kaevab, peaasi et see kaevatud saaks. Seega ei oma ka suuremat tähtsust, kes täpselt uue lasteaiakohatasu kaotamise eelnõu esitab, peamine on, et see kohatasu ära kaotataks. Sama kehtib ka teiste EVA programmipunktide kohta. Lugupeetud XIV Riigikogu saadikud, Vabaerakonna programm on vabalt kättesaadav, kasutage seda! Omalt poolt võin lisada, et plagiaadisüüdistust ei tule, kuna seisame (vähemati ideaalis) kõik Eesti eest. Terve Eesti heaks!