Ärme nimeta kõiki venelasi okupantideks, nad ei ole seda ära teeninud
Kooliajast mäletan, et kui üht klassikaaslast mingil põhjusel peeti lolliks ja teda pidevalt nii ka nimetati, siis ta hakkaski veel rohkem lollusi tegema. Usun, et psühholoogid oskavad seda paremini selgitada, aga tegu võiks olla eeldatava käitumisega.
Alates Eesti taasiseseisvumisest on peetud lõputult konverentse ja jututubasid lõimumise teemal. Kõiki valitsusi on erinevate huvigruppide poolt materdatud venelaste integratsiooni puudumise pärast või siis lausa süüdistatud sellele vastutöötamises. Sõltub, kes on kritiseerija – milline on tema taust ja meelsus, mida ta peab progressiks ja mida mitte.
Kuni Nõukogude Liidu lõpuni oli integratsiooni ainus suund lõimida eestlased Nõukogude maa sõnakuulelikeks kodanikeks. Pärast ühise kodumaa lagunemist ja Eesti taasiseseisvumist olukord muutus. Ootamatult oli mitmesajale tuhandele N. Liidust pärit immigrandile üllatuseks uus Eesti. Nende privileegid olid kadunud, Eesti muutus nende jaoks ühtäkki kõledaks.
Siiani otsitakse võluvitsa, kuidas panna mitte-eestlased rääkima eesti keelt. Täpselt samamoodi otsivad mõningad poliitikud ja ühiskonnategelased võimalusi mitte rääkida eesti keelt. Ei hakka pikalt arutama nende inimeste motiivide üle, kes püüavad igal võimalusel takistada eesti keele kasutamist ja õpetamist koolides.
Mind on korduvalt häirinud nii eravestlustes kui ka meedias väljend, mida kasutatakse: vene aeg, vene okupatsioon, vene võim jne. Kui me ise, omas meedia- ja mõttemaailmas samastame vene ja nõukogude võimu, siis on selle tagajärjed mõrud. Riik, mis Eesti Vabariigi okupeeris, oli Nõukogude Liit, mitte Venemaa. Vene Föderatsioon nimetab ennast küll Nõukogude Liidu õigusjärglaseks, aga see ei anna alust nimetada okupatsiooni ja sovetiaega perioodi „vene ajaks“.
Saan aru, miks seda tehakse. Enamus Nõukogude Liidu juhtfiguuridest olid venelased. Ent see solvab inimesi, kes defineerivad end venelaste, mitte okupantide, sisuliselt kurjategijatena. Kui 27 aastat taotakse pähe, et vene võimu ja okupatsiooni ajal tehti eestlastega igasuguseid jõledusi, siis ennast venelasena defineeriv isik, näiteks 22aastane, võtab seda isikliku rünnakuna ja omistab endale eestlaste poolt eeldatava käitumise. Tekib vastureaktsioon, tahtmine mitte õppida eesti keelt. Ja kas tahtmist mitte õppida ja rääkida eesti keelt peame me riigina heaks või halvaks?